INTEGRASAUN BA EKS-GUERRILLEIRUS NUDAR FAKTOR BA DAME
Carlos S. L. F.R. Saky*
Iha rai ida foin sai husi funu, ema barak bada’en kaer kilat
sei lakon serbisu, tanba industria seguransa la presiza ona. Iha faze
ida ne’e, guerrilleirus sira nebe kleur ona kaer kilat mos lakon
serbisu. Sira nebe Estado la presiza ona kaer kilat, haruka fila ba vida
sivil. Iha Timor Lorosa’e mos mosu prosesu ida ne’e. Eks-guerrilleirus
sira nebe tanba razoens físico, idade, saúde ou kriterius seluk nebe
autoridade sira hamosu, halo sira la halo parte Força de Defesa de Timor
Leste (FDTL).
Problema nebe agora mosu, eks-guerrilleiru sira bele integra diak iha
vida sivil ka lae? Iha tinan barak sira la hala’o moris normal hanesan
ema baibain. Sira moris iha ai-laran, la halo toos, natar no negosiu.
Sira nia moris depende los de’it ba ai-han nebe hetan iha ai-laran no
tulun husi populasaun. Agora fila ba vida sivil sira la iha buat ida iha
liman. Buat hothotu hahu husi mamuk. Susar liu tan, kuaze hothotu la
iha kursu profisionais hodi buka moris ba an mesak. Haree ba realidade
sira ne’e, bele hateten, la fasil ba eks-guerrilleirus atu integra an
lalais iha vida sivil. La’os de’it tanba la iha rekursus naton hodi
halai taru iha moris, maibe mos iha naha psikolgiku seluk. Iha funu
laran, populasaun sempre tau fiar no tau sira iha fatin aas
(privilegiado), tanba sira nia pretegio nudar kombatente libertasaun. Ho
hanoin ida ne’e, bele iha rekompensa material ruma mos, la sei halo
sira nia laran ksolok tomak, tanba necessidade ema nia nebe aas liu maka
reconhecimento.
Parte hothotu konsiente ba difikuldades oioin nebe
eks-guerrilleirus desmobilizadu sira hasoru. Tanba ne’e, molok
desmobiliza, hamosu ona PARF (Programa de Apoio à Reinserção das
FALINTIL) atu bele tulun sira hodi bele hala’o nia vida normal iha ninia
komunidade laran. Fo tulun no atensaun ba eks-guerrilleiru
sira hanesan faktor esensial ida hodi halo konsolidasaun ba dame. La’os
hanesan rekompensa ida de’it ba sira nia serbisu ba libertasaun, maibe
sira iha mos meios atu hamosu dezestabilidade ba prosesu dame nian. Se
la iha recompensa material no psicológico ou reconhecimento formal ruma,
sei mosu insatisfação social ou política nebe sei halai ba violências,
golpes ou guerra civil. Kazu barak iha Asia, Afrika no Medio Oriente
hatudu ba dalan sira ne’e, tanba ladun fo kunsiderasaun ba
eks-kombatente sira nia serbisu nebe nakonun ho susar no sakrifisiu.
Atu tulun integrasaun diak ba eks-FALINTIL iha vida sivil, PARF fo
tulun balu ona no sei fo tulun nafatin hodi sira ida-idak bele hetan
buat nebe bolu “condições de vida sustentável”, katak buka fo formação
no fahe material ba sira hodi ida-idak bele buka moris ba an iha area
agrikultura, peska, pekuaria ou microempresas. Sei tulun mos sira iha
hetan rai hodi kuda, sei fo formasaun tekniku-profisional, programas
apoiu komunitaria no subsidius edukativus (Lusa: 06/02/01).
Programa sira ne’e diak no rasional tebes, maibe
eks-guerrilleirus balu ladun laran ksolok. Ita la hatene lolos ninia
motivu espesifiku. Bele de’it iha insatisfação entre eks-guerrilleirus
tanba balu halo parte FDTL no seluk lae ou tanba tulun materiais nebe fo
ba sira sei dok husi sira nia hakarak ou seidauk hetan hotu
rekonesimentu ida lolos nian ba sira nia serbisu. Insatisfação ne’e
hanesan problema ida no bele hamosu desestabilidade iha loron oin. Ohin
bele la representa perigo ida, maibe, se la rezolve lalais, loron ruma
sei bele hamosu desestabilidade.
Programa sira iha leten, ita bele hateten hanesan solusaun ida husi
aspektu material de’it, seidauk inklui solusaun psikologiku nebe ninia
durasaun naruk liu tulun material. Eks-guerrilleiru sira funu kleur iha
ai-laran, sira nunka manan osan ou goza ho buat sira materiais nian,
tanba ne’e, buat sira iis materiais seidauk lori laran ksolok tomak ba
sira, maski buat sira ne’e fundamental tebes hodi tulun hahu sira nia
moris foun ho familia sira.
Parese tulun nebe PARF fo ba eks-guerrilleirus sei dok husi naton,
tanba ne’e sira ladun simu ho laran ksolok, maibe, parese mos solusaun
husi aspektu psikologiku seidauk fo atensaun ba. Maski sira la halo
parte FDTL, presiza iha rekuinesimentu ida ba sira nia serbisu uluk
nian. Programa sira temi iha leten hanesan valorização husi aspektus
materiais de’it, seidauk inklui valorização psicológico. Rekuinesimentu
no valorizasaun psikologiku nebe bele tau iha konsiderasaun no fo maka:
1) Fo divisa ba eks-guerrilleiru sira tuir ida-idak nia pozisaun
hierarkika militar iha tempo guerrilla ou tanba sira nia serbisu diak.
Aktu ida ne’e hanesan reconhecimento no valorização ida ba sira nia
serbisu ba libertasaun. Infelizmente, desmobiliza tiha ona no la fo
divisa ba sira nebe merese. Tuir lolos fo divisa uluk molok desmobiliza;
2) Fo tanda jasa bintang guerilya ba eks-guerrilleirus hothotu tuir
ida-idak nia serbisu hanesan reconhecimento no valorização ida ba sira
nia serbisu nudar kombatentes libertasaun nian. Sira nebe harii FALINTIL
iha Aileu iha 1975 mos merese hetan condecoração, tanba sira maka aman
FALINTIL nia lolos no loke dalan ba guerrilla hodi funu ba ukun-an; 3)
Hamosu Klibur ou Associação dos ex-Guerrilheiros hodi bele defende sira
nia aspirasaun no intereses tuir dalan demokratik nian iha sorin ida, no
iha sorin seluk, hodi bele evita halai ba iha violensia ou kaer kilat,
nune’e mos bele hametin nafatin relações emocionais entre
eks-guerrilleiru sira nebe sei iha FDTL ho sira nebe desmobiliza ona
hodi evita insatisfação entre sira. Ho aktu ida ne’e bele evita mos
partidus politik ou grupu sira nebe hakarak instrumentaliza
eks-kombatentes ba sira nia intereses rasik, tanba iha ona kanal ida
hodi hato’o sira nia aspirasaun no defende sira nia intereses. Xanana
nudar eks-komandante guerrilha nian, bele sai presidenti ba klibur ne’e;
4) Konvida sira nebe desmobiliza ou reforma ona, partisipa iha haksolok
loron nasionais, hanesan loron Ukun-an, loron Consulta Popular (30 de
Agosto), loron invasão (7 de Dezembro), loron FALINTIL (20 de Agosto),
loron FDTL no sst., hodi sira labele sinti marginalizadu, maibe sinti
iha konsiderasaun ba sira nafatin; 5) Fo kartaun identifikasaun
eks-guerrilleiros nebe legalizado husi Governu ba sira, nune’e hodi sira
bele sa’e transportes publiku gratis, halo konsulta no simu ai-moruk
gratis iha hospitais publikus ou militar nian.
Buat sira iis material ladun lori “orgulho” aas hanesan
rekuinesimentu. Ho tulun integrasaun diak iha vida sivil no
rekuinesimentu ba eks-guerrilleirus nia serbisu hanesan faktor
fundamental hodi konsolida paz no hametin liu tan dame rohan laek iha
rai Timor Lorosa’e. Nasaun ida sai boot la’os tanba nia rain luan tebes,
maibe tanba nia povu hatene reconhece no respeita nia ema sira harii
nasaun no nia heroi ho nia kombatente sira.
*Estudante Sociologia i Planeamento ISCTE (Lisboa) i Membru RENETIL.
Nota: Artigo ne'e publika iha STL ho Timor Oan@Yahoogroups.com, 06/03/2001